Rõdule istutatakse nende aastaringseks ilmestamiseks vähenõudlikke ja madalakasvulisi okaspuid nagu mägimänd, elupuu või kadakas. Suvel lisatakse püsitaimedele õitsvaid suvelilli ning maitsetaimi. Tavapäraselt on rõduhaljastuses kolm istutustsüklit. Varakevadel avavad istutushooaja võõrasemad, kellele sobib jahedam temperatuur. Kui väljas on juba soojem, saab istutada välja suvelilletaimi. Kui suvelilled on õitsenud, on kord sügislillede ja talviste istutuste käes. Mägimänd või kadakas annab talvel toredaid võimalusi laste rõõmuks rõdule jõulumaa loomiseks.
Oma rõdu haljastamisel tuleb arvestada ilmakaartega. Enamus rõdusid ei ole tuultele täiesti avatud, üks külg on alati suletud ning paljudel juhtudel ka kaks külge. Kevadel ja suvel on Eestis valdavad läänekaarte tuuled ja ülejäänud ilmakaared vaiksemad. Rõdul kasvatamiseks sobib enamus taimi. Põhjapoole avatud rõdul on päikest vähem ja õistaimede eluiga jääb lühikeseks. Ida, lääne ja lõuna suunda avanevatel rõdudel saab aga kasvatada pea kõiki meelepäraseid taimi. Tuleb vaid leida neile sobiva suurusega istutusnõu ning kastmisviis. Õitsemist saab enamiku taimede puhul reguleerida kastmise ja väetamisega. Mõned taimed nagu võõrasemad ei talu siiski liigset kastmist ega väetamist, kuna venivad välja ja muutuvad inetuks.